Mulle ei meeldi võpsikutetagused kasvuhooned ega imelikud rohuplatsid maanteede ääres, vahel vist veidi jälestangi, meeldivad aga pikad kruusateed, mis äkitselt mõne mahajäetud lobudiku juures otsa saavad, meeldivad sonidega vanamehed nende teede ääres, kes hüüavad "jõudu!", võibolla meenutades, kuna keegi tundmatu sealt viimati mööda käis, samuti lapsed, kes teavad, et nende võililled on seetõttu suuremad kui linna omad, et õhk ei ole seal halb, ja õhk on neil tõesti parem. Peab vist möönma.
Ent ajuti ei meeldi, on kahju, kui selliseid asju pole jagada, eriti veel siis, kui ümberringi inimesi ohtralt, kui neist uputab. Siiski, sirelid meeldivad ja ei meeldi Ginsberg, keda mõndadele soovitasin ja kellest ettekandegi tegin. Mingi habemega jorss. Kuulsin, kuidas sa igaühelt küsisid: Kes tappis seakarbonaadi? Mis banaanid maksavad? Kas sina oledki mu Ingel?
Võibolla on asi selles, et eile tindipott ümber läks, tegelikult meeldib mulle ju ka vaadata, kuidas inimesed suureks kasvavad.
