jahtunud päikene ja lahtunud esialgne härdumus plaadikeerutusettepanekust, tuleks tõdeda, et jaburust ja karjuvat vastuolulisust on siiski enam veel, kui seni enesele teadvustada lubanud olen - kõik püüavad olla keegi ja ei ole seeläbi enam keegi, kui nad enne ehk midagi olidki
kõrgemalt antud loojatalendi vardjad matavad end aga anekdootlike maskide alla ning kumavad nende läbi torklevalt-punaselt, eneselegi teadmata, ehk
aga ülejäänud on tublid
ja kukkusin üle aastate | rataslauaga | tunne nagu, veril põlvil | peale puhuks emm || vanaemm | kui tulen väljast, mängimast ma | kohalike (vene) lastega ja | valus ja nutt aga hea
aga see oli juba eile, täna ei.. tea... sorri
iga päev käin postkastil
Saša
ja kukkusin üle aastate | rataslauaga | tunne nagu, veril põlvil | peale puhuks emm || vanaemm | kui tulen väljast, mängimast ma | kohalike (vene) lastega ja | valus ja nutt aga hea
aga see oli juba eile, täna ei.. tea... sorri
![]() |
| Ometi aga on midagi kurvastavat ka! Parseldatud maha sai Dunfermline'i vaatepääs ning lubatud alternatiiv jäi pakkumata - mis edasi? (Kas keegi tahaks tulla kopenhaagenisse...) |
iga päev käin postkastil
Saša
