Juulikuu hommik, Viljandi.

Küll vanad majad on ikka ilusad, eriti, kui neis on elanud eestiaegsed töölisintelligendid.

Raamatukogutoas/kabinetis on kettaga telefon ja nii palju Camus´d ja Wilde´i, et Torupilli häbisse jääb. Ja kohv. Ja WiFi. Nagu näha. Või.

Aastate tagused õunajoogid veinikeldris järgmisel hommikul tunda ei anna. Vajalikuks pean mainida kaminaruumi nimetet keldri kõrval. Ja sauna, mis sealt edasi. Ja rõivistut, mis selle kohal. Rätsepad mitme hoobiga.

Köögist läheb söögituppa luuk ja mina vaimustun ilmselgelt kiiresti. Vanad Lääne autod on kah impresseerivad. Ja värtstoad ja asjad. Ja mina üksi nende keskel.

Seb.