Kahekümne neljanda varahommikul, õigupoolest aga veel eelmise päeva ööl, sattusin ma mingil kummalisel põhjusel Vabaduse platsi. Seisatasin ja mõtlesin kuupäeva absurdsusele - tingimata ei saa seda jätta kuidagi realiseerimata. Astusin läbi kellegi Westmani ärist, et kohata seal neid, kes ehk jõulud on töö või muu hõivatuse läbi unustanud. Umbkaudu teadsin ju sealset kaubavalikut. Kuid ainult üks proua uuris seal mingeid küünlaid ja potsikuid, ühiskond üllatas ja suule tikkusid jõuluviisid. Umbes nagu ameerika filmis, mõnes neist uuemaist.
Olen viimasel ajal mõttes läbi mänginud möödunud aastate jõule. Mullu soovisin tänaval inimestele imekaunist jõuluaega ning absurdsusele vaatamata tekitaski see omamoodi jõulutunde - nagu oleks soe ja nagu pakuks keegi kohe-kohe glögi ja piparkooki, selline veidike imal olemine. Ja nad elavnesid ning nad soovisid vastu, üks kena tädi pakkus lausa kommi. Teine jällegi seisatas hetkeks, otsekui näinuks ta tonti või mõnd muud fenomenaalset ja enneolematut. Aasta enne seda kõmpisin aga päevade kaupa mööda kauplusi, ostsin kokku plaate ja raamatuid ning mässisin nad jõululaule vilistades ajalehte. Kultuuritarvete läbimõeldud ostmine, mõtlen siiani, ei käi siiski kõikehõlmavale tarbimissurvele allumise alla?
Olen viimasel ajal mõttes läbi mänginud möödunud aastate jõule. Mullu soovisin tänaval inimestele imekaunist jõuluaega ning absurdsusele vaatamata tekitaski see omamoodi jõulutunde - nagu oleks soe ja nagu pakuks keegi kohe-kohe glögi ja piparkooki, selline veidike imal olemine. Ja nad elavnesid ning nad soovisid vastu, üks kena tädi pakkus lausa kommi. Teine jällegi seisatas hetkeks, otsekui näinuks ta tonti või mõnd muud fenomenaalset ja enneolematut. Aasta enne seda kõmpisin aga päevade kaupa mööda kauplusi, ostsin kokku plaate ja raamatuid ning mässisin nad jõululaule vilistades ajalehte. Kultuuritarvete läbimõeldud ostmine, mõtlen siiani, ei käi siiski kõikehõlmavale tarbimissurvele allumise alla?
Ent sel aastal õnnestus mul enesele siiraks jäädes teha ning üle anda vaid kaks üleliiagi sümboolset kingitust; peale mõningasi kokkupuuteid räuskavate jõululistega pole ka pühadesoove palju üle huulte pääsenud. Eile, esimesel jõulupühal, vaatasime taaskord üht neljakümne kuuenda aasta klassikalist Hollywoodi jõulufilmi, üht minu isiklikku lemmikut, ning see tundus mulle üha venivat ning venivat. Ja siis jäigi pooleli. Siiski ma ei usu, et asi oleks ilmas - midagi on lihtsalt puudu või on kadumas, suuremas plaanis. Juba mõnda aega ei suuda ma enam nautida ka vihmast päeva või viibimist trammis. Ehk ei ole siiski vaimse raugastumise ning assimileerumise kardetud algus, vaid tingitud üleüldisest olekust ning meeleolust, mine tea. Ehk ei hakka veel mõtlema 'bridžist, golfist ja lipsudest', ehk ei. (Ripats tolgendab laes ja meenutab klassikuid, aitäh.)
Kuid! Äsja valmis avaldus astumaks eeloleval aastal Vahipataljoni. Ehkki pean pikemaks ajaks mõningatest põhimõtetest lahti ütlema, peaks sellest tulema huvitav aeg. Saab lasta püssi ja sõita tankiga. Mängida trummi ning seista Ilvesel lossi ees. Helge, helge tulevik kohe kohe hakkamas.
Rms D. Моpoз
PS, pildistasin lampi ka.
