Kuidagi tobe, et peale kõiki neid kuid oli üks teatrietendus see, mis andis tõuke Internetile jällekord kirjutada? Kuus tundi hiljem istun veel põrandal, söön präänikuid ja meenutan - sellist asja nagu varasemast ei meenugi, vähemalt selle žanri puhul mitte.
Asi peab olema muu hulgas ilmselt ajastuses ja kokkulangevustes. Olen siin viimasel ajal teinud väiksemaid tööotsi graafilise disaini vallas - üsna masinlik nokitsemine ja õigupoolest märksa erinev sellest, mida võiks või võinuks arvata. Ja siis tuleb Uues Teatris kinolavale.. Disainer? Tenor? Diktsioonikuningas?
Või siis ehk rõõmustab lihtsalt teadmine, et olen viimaks leidnud selle mingisuguse hea (ja mitte kuldse) kesktee kusagil NO- ja Linnateatri, "põhja" ja "lõuna" teatri vahel. Jumal teab. Äkki on lihtsalt heameel, et nägin ära Kalamaja Sokratese, peale... peale väga pikka aega.
Kuid üldiselt on mul sentimentalistina siiski kahju, kui sellised asjad kestavadki ainult stiilis "siin ja praegu" või "kaks viimast etendust" - muidugi seisnebki selles suuresti selliste nähtuste fenomenaalsus, ent on see alati küllaldane põhjendus?
Umbes samas vaimus alustasimegi möödunud nädalal tagasihoidliku Dagö-ülesvõtete projektiga ning ühtlasi panin oma filmihakatised huvilistele vaatamiseks välja. Mõlemad teod on minu jaoks mingisuguste (kunagiste) põhimõtete vastased, seetõttu ka kuidagi olulised, märgilised. Või ei teagi. Igatahes kui hakkan Soundcloudi muusikat laadima, siis takistagu keegi, tõsiselt!
 | |
| (ALC) |
Mis aga Tartusse puutub, siis tundub, et olen üle elanud oma esmase vaimustuse ning naasnud oma tavapärase elurütmi juurde. Linn nagu linn ikka? Inimesed jäävad inimesteks? Keegi nähtavasti palju rännanu ja näinu rääkis kunagi kusagil (küll on ebamäärane määratlus), et näiteks mongolitel ja inglastel ei ole kõige üldisemal tasemel siiski mingit fundamentaalset vahet. Ja kuigi Itaalias võidakse ameeriklanna kohtupingis naeratamise tõttu vangi saata ja siinsed võivad nimetada bussipeatusi (sinisilmselt) jaamadeks...
Aga mis puutub ajakirjandusse, siis tundub, et sõkaldest eraldatud meediatudengitele tegin ma vähemalt Lauristini hinnangul ära. Lahe. Esimene sess seisab muidugi alles ees.
Trimmer käes
K
