Naljakas, et juhuslikust unest ärgates pole seda hetkegi, et millelegi mõelda või olukorda hinnata - vannun midagi kiirelt, ajan end püsti ja riidesse, haaran killuvesti, relva, kiivri, rakmed, camo, heidan sööstuga positsioonile pikali. Varitsen vaenlast - lage plats, üksik puu lumetuisus.
Vaenlast mõistagi mu varitsus ei kõiguta. Lumi hakkab tasapisi reite all sulama, läbi käiste imbuma. Pakane näpistab põski, sall suu ees tõmbub jäässe. Uni rusub. Möödub tund. Häire lõpp.
Ühelt poolt on jõle äge keset ööd päris automaadiga luurekat mängida, teisalt - kaua võib?
Väljas on pakane ja uue äratuseni 50 minutit.
Vaenlast mõistagi mu varitsus ei kõiguta. Lumi hakkab tasapisi reite all sulama, läbi käiste imbuma. Pakane näpistab põski, sall suu ees tõmbub jäässe. Uni rusub. Möödub tund. Häire lõpp.
Ühelt poolt on jõle äge keset ööd päris automaadiga luurekat mängida, teisalt - kaua võib?
Väljas on pakane ja uue äratuseni 50 minutit.
