Õu kallab ning me mängime sees empsiga Angry Birdsi, Morrissey fanaatikute higist nõretav väike sõrm ning lops vastu põske meelel kõikumas.

Mõtlen, et Vilniuse ekskursioon oli vast armsamaid, mida väisanud olen, ning Varssavi ühistransport on nii odav, nii odav. Ja kaheteisttunnine planeerimata seismine klubi uste taga tingis vist eluaegse vastumeelsuse kõikvõimalike Gucci odööride vastu. Mõni nädal.

Ja kuigi mul on olnud suurelt plaanis vesta nii blondist poisukesest Türi linnaäärsel korvpalliplatsil kui maastikuarhitekt Jooonast Pirita öisel rannapromenaadil, selle ääres, ei tule sest kõigest vist sel korral suuremat välja, suvi surub peale ning surub ja õigepea tuleb vist jälle Mulgimaale veereda. Kuhu jäänud on aeg endale ning mu uurimistööle, kuhu..