10. jaanuar 2017

130 000 sõna lähedusest

Minu töö kuulub sinna talumeeste töö hulka. Kui noor talumees rasket sarvkelku nõlva pidi üles tirib, et teda peagi pöögihalge täis laaditult ohtlikul laskumisel oma õue poole juhtida, kui karjane aeglasel-unistaval sammul oma lojuseid nõlva pidi üles ajab, kui talumees oma töötoas vilunult arvutuid sindleid oma katuse tarvis valmis seab, siis minu töö on sedasama laadi. Selles juurdub vahetu kuuluvus talumeeste hulka. Linlane arvab, et ta läheb "rahva hulka" niipea, kui ta suvatseb mõne talumehega pikemasse vestlusse laskuda. Kui ma õhtul tööpausi ajal koos talumeestega ahjupingil või laua ääres pühase all toanurgas istun, siis ei räägi me enamasti hoopiski mitte. Me tõmbame vaikides oma piipu. Vahetevahel võib-olla langeb mõni sõna, et metsas jõuab nüüd raietöö lõpule, et läinud ööl murdis nugis kanalasse sisse, et küllap hommikul toob lehm vasika, et sugulast tabas rabandus, et ilm "pöörab" varsti. Omaenese töö seesmine kuuluvus Otepääle ning ta inimestele tuleb aastasadadepikkusest ei millegagi asendatavast püsimisest Valgamaa pinnas.