::Viinamarjad
Väiksed, tumedad, tihedalt kobarasse pakitud – peaaegu nagu üks suur ja piklik, väikestest pallikestest koosnev mari.
Lõhn –> tuttav, ootamatu, nostalgiline? Viinamarjamaitselised želeekommid nullindatest – sellised, nagu olid Kodu Keset Linna Liisi riiulil, suure inimkujulisekonteineri sees. Ühtlasi meenutab Gruusia ja Armeenia viinamarjalimonaade. See on siis ikkagi päris lõhn, mitte aroomidisainerite leitis: värske, paks, hapukas-magus.
Tekstuur –> kah ootamatu – geeljas sisu, pehme koor, üksainus suur seeme. Jälle kui need želeekommid, ümarates topsikutes. Meilt on nad kadunud, Vietnamis näiteks aga endiselt populaarsed ja saadaval, ehkki mitte päris sama kvaliteediga, minu meelest.
Ja palju korraga ei tahagi – niivõrd tummised on need marjad! Kindlasti aga äratundmine: milliseid viinakais olen söönud kogu oma elu ning millised need võinuks olla!
::Ploomid, virsikud, nektariinid, melonid
Mahl nõretab mööda põski alla, viljaliha sulab suus, süda laulab, rõõmupisar silmanurgas
Kohaliku poe kulinaarialeti toimimise eest vastutab kõige vanem ja väärikam müüja – olen kuulnud teda viidatavat kui "mamma" – kes viilutab kõikvõimalikke juuste ja sinke, mis parasjagu saadaval, ning kaalub ja pakib need paberisse.
Seni on pea kõik, mis sealt pärit, osutunud omaette maitseelamuseks. Rasv nõretab mööda põski alla, juustuviil sulab suus, süda laulab, rõõmupisar silmanurgas