Το μάρμαρο
Teravus, millega öösse lõikavad analoogsünteka särisevad saehambad, trummide tukseldes, või elekter, millega lõikavad ihusse kirehoos inimhambad, või hoopis oma saaki rappiva kiskja voolavad, auravast korjusest innustet hambad: igemeist väljaturritavad luu- või kivitükid omandavad paratamatu eristaatuse.
Me murrame hambaid, aga ei tule toime; intellekt ei suuda kompenseerida inimkihva mannetust. Söön õuna ja hammas tuleb ära: natuke jookseb verd ja tunne on imelik, kuiv, tühi. Viimne pidepunkt, mille küljes viimaseil päevil riputud, on keelega katsudes võõras. Hammas läheb tikutopsi teiste juurde ja uus kasvab juba peale. Olen üpris kindel, et üks ülemine käis mul oma kolm korda.
Teravus, millega öösse lõikavad analoogsünteka särisevad saehambad, trummide tukseldes, või elekter, millega lõikavad ihusse kirehoos inimhambad, või hoopis oma saaki rappiva kiskja voolavad, auravast korjusest innustet hambad: igemeist väljaturritavad luu- või kivitükid omandavad paratamatu eristaatuse.
Me murrame hambaid, aga ei tule toime; intellekt ei suuda kompenseerida inimkihva mannetust. Söön õuna ja hammas tuleb ära: natuke jookseb verd ja tunne on imelik, kuiv, tühi. Viimne pidepunkt, mille küljes viimaseil päevil riputud, on keelega katsudes võõras. Hammas läheb tikutopsi teiste juurde ja uus kasvab juba peale. Olen üpris kindel, et üks ülemine käis mul oma kolm korda.
