Santa Maria degli Angeli e dei Martiri
Pea pisaraidkiskuv heldimustunne säänseis hooneis. Või siis - tarretav lumm inimmõistuse eluületavate vägitegude ees.
Sarnane emotsioon kunagi Poola põlismetsade puude vahel, aga ka täiuseni lihvitud piiniate sümfoonias Gandolfo lossi ümber - siinsamas, Rooma külje all.
Castel Gandolfo kõrgub peegelsinava järve kohal, apelsinid õitsevad. Ja siis mina, talupoegade keskelt, ühtäkki siin, paavsti hoovi peal. Siiski progress. Mõtlen oma esivanemaile kusagil Leo X ajal - kahtlemata oleksid nad uhked. Nendegi kümnise pealt see kõik siin nüüd õilmitsemas.
9. oktoober 2015
Leo kummardub ette ja laseb kätel rippuda. Peagi vedelad kui kotid, valgub neisse surinal veri, mis seni rinnus ja peas, ja sõrmedel hakkab soe. Need kaks kätt esemestuvad, neist saavad magnetväljadest tõmmatud pendlid, kaks tuima hakkšnitslit, mis kere maa poole veavad.
Ta puudutab oma uute kätega varbaid - keha tõmbab neid inertsist enesega paremale ja vasakule, varbad tunnevad puudutust, aga käed ainult sooja. Mõte suruda üks neist kinnastatud pakkudest rusikaks on mõttetus, väljaspool tahet. Ja ikkagi.
Olin toona Kaitseväes ja seadsin illustreerima väljavõtte Peetruse ristilöömisest. See Masaccio paneelike - 20x30 - seisab Berliinis.
Kogu see teemaplokk on aga õigupoolest hakanud selginema alles nüüd, siin koha peal olles. Vaatasin läbi klaasi Peetruse võtit - taevariigi võtmeid! - mis sümboolselt liikunud paavstilt paavstile läbi kahe tuhande aasta, ega tundnud selle ehisasja ees suuremat aukartust. Kuivõrd enesekindel võis olla Peeter, jalgupidi ristil, või Leo, oma viimastes malaariakrampides? Võis Leo tunda ärevust, et esialgsed võtmed olid kaduma läinud? Pole siiski päris nagu Kaljulaid ja Pätsu ametiraha, vaid olemuslik küsimus omaenese autoriteedi ümber. Mil määral võis teda haarata imposter syndrome, kuna Luther oma poistega kirikuid tühjendas?
Peetrus sai Jeesuselt vähemalt krüptilise vihjegi, niisiis täitis kuulutust. „Sööda Mu lambaid! Tõesti, tõesti Ma ütlen sulle: Kui sa olid noorem, siis sa vöötasid ennast ise ja läksid, kuhu sa tahtsid. Aga kui sa saad vanaks, siis sa sirutad oma käed ja keegi teine vöötab sind ja viib sind, kuhu sa ei taha!”
Johannes seletab veel: seda Ta ütles tähendades, missuguse surmaga ta pidi Jumalat austama. Ja kui Ta seda oli rääkinud, ütleb Ta temale: „Järgi mind!”
Vaene Leo aga - pidi tuginema pärimusele. Ning kullast võtmele pihus.
