Kui kassid mõne kuu eest teleri riiulilt alla tõmbasid, hankisin endale raadio.
Alumiiniumpaneeliga AEG, patareitoitel. Parajalt piniseva tooniga ning kahe suure nupuga küljel sageduse ja valjuduse tarvis.
Samal ajal, täiesti juhuslikult, toimus lähistel suure saksa toidupoe pühalik avamine, rahvamassid tunglemas nagu Bon Jovi kontserdil.
Kuidagi ongi nüüd kujunenud uus rütm, uus lõõgastusformaat, umbes nagu öise Florida basseiniäärsete palmide all - köögis, raadio ja hummuse ja värske leivaga, Filipp ja Kostja laual põõnamas. Vahel teen ühe värske quacamole, teinekord grillin mõned sparglivarred.
Raadiost kostuvad sõjauudised ja Lili Marleen. Wenn sich die späten Nebel drehn, werd' ich bei der Laterne stehn. 77 aasta eest koukis isehakanud riigimarssal Göring oma Nivea purgist välja tsüaniidiampulli; maja valvasid endised eesti ja läti leegionärid, tulevased esimese põlve ameerika pereisad...
Kuus patareid tühjenevad kiirelt, joodan AEGle voolupistiku ning pidu jätkub taas.
Aga kaua veel? Nürnberg otsib Vladimirit!
